Süsteemi N2 survekontroll tähendab autokliima kontekstis süsteemi lekete testimist lämmastikuga (lämmastiku keemiline tähis on N2).

Tegemist on kõige professionaalsema ja keskkonnasäästlikuma viisiga, kuidas kontrollida, kas auto konditsioneerisüsteem on täiesti tihe, enne kui sinna kallis külmaaine sisse lastakse.

Kuidas see käib ja miks see oluline on?

1.Süsteemi tühjendamine ja ühendamine:

Süsteemist imetakse välja vana külmaaine jäägid ning kliimaseadme otstesse ühendatakse manomeetrid ja lämmastikuballoon.

2.Survestamine lämmastikuga:

Süsteemi lastakse kõrge rõhu all (tavaliselt 10–20 baari) kuiva lämmastikgaasi (N2). See matkib konditsioneeri töötamisel tekkivat reaalset survet.

3.Rõhu jälgimine:

Süsteem jäetakse mõneks ajaks (nt 10–20 minutiks) surve alla. Kui manomeetri seier langeb, on süsteemis leke.

4.Lekke tuvastamine (vajadusel):

Kui rõhk langeb, otsitakse lekkeasukohta kas spetsiaalse seebivahu (mullitab lekke kohas) või elektroonilise “nuusutajaga”, mis reageerib väljuvale gaasile.

 

Miks kasutatakse just lämmastikku (N2)?

  • See on seadusega nõutud: Euroopa Liidus on rangelt keelatud tühja või lekkivat kliimasüsteemi “prooviks” külmaainega täita, sest külmaaine (eriti vanem R134a) on tugev kasvuhoonegaas. Lämmastik on atmosfäärile täiesti ohutu (õhk meie ümber koosneb 78% ulatuses lämmastikust).

  • Tuvastab mikrolekked: Lämmastiku molekul on väga väike ja süsteemi lastakse tavalisest tööballoonist palju kõrgem rõhk. See lööb välja ka need mikropraod, mida tavaline vaakumtest (mida paljud odavad automaatseadmed teevad) ei pruugi näidata.

  • Eemaldab niiskuse: Lämmastik on täiesti kuiv gaas. Süsteemi läbipuhumine lämmastikuga aitab sealt eemaldada kahjulikku niiskust.